Üheksandike Eesti 24. veebruar Piret Pärn
Üheksanda klassi õpilased said emakeele tunnis ülesande mõtiskleda elu üle Eestis, tuua välja kõik, mis koduvabariigis rõõmu valmistab ning ka see, millega annaks ehk ka paremini ümber käia.
Ei ole just üllatus, et ka Orava kooli noored tõid uhkusega välja võimaluse elada puhta looduse ja hästi korraldatud elukeskkonnaga riigis, kus nad tunnevad end kodanikena ka tegelikult üsna turvaliselt. Riik kui elamise koht peaks noorte pilgu läbi olema kaasaegne ja võimalusterohke, kuid siiski säästlikult majandatud ja hästi hoitud.
Oma keelt ja kultuuri, Eesti mitmekesist keelemaastikku ja selle eest hoolt kandmist väärtustati samuti, eks ole oma kodupaikki piirkond, kus nii keel kui kultuur auga esile toodud ja uhkusega hoitud.
Vabadus kui võimalus ja väärtus on noorte mõtetes tähtsal kohal, oluliseks peeti siinkohal nii oma riigi suhtumist ja korraldust kui ka turvavõrku ja usaldust nimega NATO. Ka sõnavabadus on üheksandike jaoks tunnetatud väärtus, kuid samas toodi välja, et vaba sõnaga tuleb ka vastutustundlikult ümber käia.
Küllap on noortel juba arvestatav kogemus asjaajamisega, sest mitme erineva märksõnana toodi välja Eesti kui toimekas e-riik ning kodanike võimalus oma riigiga lihtsalt suhelda ja asju ajada, lisaks juurde sellekohane võimalusterohkus ja kiirus.
Kui üheksandikele midagi koduriigis meele järele ei ole, siis selleks on majanduslik ebavõrdsus (kõrged hinnad, ebaühtlased palgad ning erinevad tööhõivevõimalused üle Eesti), vähesed võimalused noortele mitmekesiseks huvitegevuseks, osa valitsuse otsustest, aga ka eestlaste endi käitumine koroonaaegses ühiskonnas.
Õpetaja küsimusele, millist nõu sooviksid õpilased tänastele valitsejatele anda, et Eesti elu paremaks saaks, vastasid noored, et valitsejad võiks rohkem tähelepanu pöörata noortele kui tuleviku-Eesti loojatele, samuti võtta tõsisemalt regionaalpoliitikat ning toetama võrdsete elamise ja töötamise võimaluste loomist igal pool üle Eesti.
Oma eakaaslastele soovitavad Orava Kooli üheksanda klassi õpilased parema Eesti nimel igapäevast tublidust ja õigete eesmärkide seadmist, vastutustunnet enda elu ja ühiselu eest, leidlikkust ja südikust Eesti tänaste rikkuste ja tugevustega ümberkäimisel ning loovat meelt ja positiivsust Eesti kui meie kõigi ühise kodu hoidmisel.
Fotol on Orava Kooli kolmanda kooliastme õpilased 23. veebruaril 2022 vabadussõja Orava lahingu mälestussamba juures kooli tänukimpu viimas ja mälestusküünlaid süütamas.
Üheksandike mõtted võttis kokku
õpetaja Külle Viks
Üheksanda klassi õpilased said emakeele tunnis ülesande mõtiskleda elu üle Eestis, tuua välja kõik, mis koduvabariigis rõõmu valmistab ning ka see, millega annaks ehk ka paremini ümber käia.
Ei ole just üllatus, et ka Orava kooli noored tõid uhkusega välja võimaluse elada puhta looduse ja hästi korraldatud elukeskkonnaga riigis, kus nad tunnevad end kodanikena ka tegelikult üsna turvaliselt. Riik kui elamise koht peaks noorte pilgu läbi olema kaasaegne ja võimalusterohke, kuid siiski säästlikult majandatud ja hästi hoitud.
Oma keelt ja kultuuri, Eesti mitmekesist keelemaastikku ja selle eest hoolt kandmist väärtustati samuti, eks ole oma kodupaikki piirkond, kus nii keel kui kultuur auga esile toodud ja uhkusega hoitud.
Vabadus kui võimalus ja väärtus on noorte mõtetes tähtsal kohal, oluliseks peeti siinkohal nii oma riigi suhtumist ja korraldust kui ka turvavõrku ja usaldust nimega NATO. Ka sõnavabadus on üheksandike jaoks tunnetatud väärtus, kuid samas toodi välja, et vaba sõnaga tuleb ka vastutustundlikult ümber käia.
Küllap on noortel juba arvestatav kogemus asjaajamisega, sest mitme erineva märksõnana toodi välja Eesti kui toimekas e-riik ning kodanike võimalus oma riigiga lihtsalt suhelda ja asju ajada, lisaks juurde sellekohane võimalusterohkus ja kiirus.
Kui üheksandikele midagi koduriigis meele järele ei ole, siis selleks on majanduslik ebavõrdsus (kõrged hinnad, ebaühtlased palgad ning erinevad tööhõivevõimalused üle Eesti), vähesed võimalused noortele mitmekesiseks huvitegevuseks, osa valitsuse otsustest, aga ka eestlaste endi käitumine koroonaaegses ühiskonnas.
Õpetaja küsimusele, millist nõu sooviksid õpilased tänastele valitsejatele anda, et Eesti elu paremaks saaks, vastasid noored, et valitsejad võiks rohkem tähelepanu pöörata noortele kui tuleviku-Eesti loojatele, samuti võtta tõsisemalt regionaalpoliitikat ning toetama võrdsete elamise ja töötamise võimaluste loomist igal pool üle Eesti.
Oma eakaaslastele soovitavad Orava Kooli üheksanda klassi õpilased parema Eesti nimel igapäevast tublidust ja õigete eesmärkide seadmist, vastutustunnet enda elu ja ühiselu eest, leidlikkust ja südikust Eesti tänaste rikkuste ja tugevustega ümberkäimisel ning loovat meelt ja positiivsust Eesti kui meie kõigi ühise kodu hoidmisel.
Fotol on Orava Kooli kolmanda kooliastme õpilased 23. veebruaril 2022 vabadussõja Orava lahingu mälestussamba juures kooli tänukimpu viimas ja mälestusküünlaid süütamas.
Üheksandike mõtted võttis kokku
õpetaja Külle Viks
